Ülisuure palgatõusuga firma kohal hõljub saladusloor

13. aprillil kirjutasid mitmed välismaised väljaanded, et krediitkaartide tehinguid haldava ettevõtte Gravity Payments juht Dan Price on välja tulnud kavatsusega tõsta ettevõtete töötajate aastase miinimumpalga 70 000 dollarini. Paljude töötajate jaoks tähendas palgakõrgendus varasema töötasu kahekordistumist. Veelgi enam: selleks, et katta palgakulutuste tõusu, otsustas Price vähendada enda 1,1 miljoni dollari suurust aastast töötasu. 

Price’i lugu levis kulutulena üle kogu maailma. Seesugune töötandja heategu oli ennekuulmatu ning kujutas endast võitlust ebavõrdsusega. Price sai õige pea endale külge sotsialisti sildi, mõned väljaanded võrdlesid teda suisa Robin Hoodiga.

Siis aga hakkas sündmuste virvarr oma tõelist kuju võtma. Tööle soovijate hulk kasvas mühinal ning kaks inimest otsustas töölt lahkuda. Viimased ütlesid, et palgakõrgendus pole õiglane nende suhtes, kes juba varem rohkem teenisid. Õige pea kaebas Price’i kohtusse tema vend Lucas, kes omab 30 protsenti Gravityst. Lucase sõnul oli Price’i käitumine mõistetamatu, samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et mees teenis juba alguses liiga palju.

Ajas tagasi

Selleks, et Gravity sündmustele veidigi valgust heita, tuleks ajas veidi tagasi minna. 2008. aasta finantskriis räsis ettevõtet üsna karmilt: tarbijad vähendasid kulutusi ning vaid mõne nädalaga kadus viiendik ärist. Kuna oht „pood“ kinni panna oli vägagi lähedal, otsustati kulusid koomale tõmmata ning end taas üles töötada. Nii läkski. Alates 2012. aastast sai Gravity taas töötajate palkasid suurendada. Ja nagu Price ise ütleb, tõi palgakasv omakorda kaasa ka kasumi kasvu.

Mõistagi kasvas ka Price’i enda palk. Lõpuks jõudis tema töötasu sellistesse kõrgustesse, mis ületas teiste Gravity-laadsete ettevõtete juhtide palkasid märkimisväärselt.

Price’i enda käest on küsitud, kas ta leiab, et tema palk oli firma suurust ning töömahtu arvestades õiglane. Mees ise vastas, et tema palgatõusuga on nõus olnud alati kogu ettevõtte juhtkond. Samas on väidetud, et Price maksis endale hoolimata sellest, et ta vend selle vastu oli.

Palju tähelepanu

Kõnealuse palgatõusu võttis Price kavasse enda sõnul seetõttu, et tema sõber kurtis talle, kuidas ta temast vähem teenib. Veelgi enam, alles hiljaaegu oli Price’ile silma jäänud uuring, mille tulemusena selgus, et inimeste emotsionaalne heaolu tõuseb koos palgakasvuga kuni 75 000 dollarini aastas. 

Price tegi oma hullumeelse idee mõistagi ka selle avalikuks. See omakorda lükkas käima tõelise sündmuste ahela. Price’i telefon helises pidevalt, kuna ajakirjanikud tahtsid temaga kosmilisest palgakõrgendusest rääkida. Tänu sellisele tähelepanule sai ka tema ettevõte palju uusi kliente juurde.

Segane kohtuasi

Nagu mainitud, et pääsenud Price palga tõstmisest nii lihtsalt, sest tema vend kaebas ta kohtusse. Küsimus, miks, on siiani õhus.

Küsimuse viskab õhku tõsiasi, et Lucas Price andis oma venna kohtusse kaks nädalat enne palgatõusu, mistõttu Price’i varasemad väited selle kohta, et Lucas andis ta kohtusse suure palgakõrgenduse tõttu, ei pea vett.

Kuigi kohtuasi ise eriti palju asjale valgust ei heida, on seal ometi kirjas, et väidetavalt kasutas Price kuritahtlikult ära oma enamusosalust ettevõttes. Samuti väidetakse, et kohtuasi kujutab endast kulminatsiooni juba aastaid kestnud probleemidele ning nõuab, et Price ostaks oma venna osaluse firmas välja.

Seega, kas võib olla, et Price reageeris kohtusse andmisele hoopis ise sellega, et tõstis töötajate palka märkimisväärselt? Eriti arvestades, et kui Price oma palka langetas, annaks see talle omakorda eelise läbirääkimistel.

Kui Price’i käest küsida kommentaari hagi esitamise aja kohta, jääb too kidakeelseks ning puikleb vastustes.

Kirjutab raamatut

Selle asemel räägib Price hoopis sellest, kuidas ta oma palgaeksperimendist praegu raamatut kirjutab. Ja kuuldavasti olevat teos vägagi jõudsalt valmimas.

Seega on Price’i, tema palgakõrgenduste ning ettevõtte juhtkonna omavaheliste suhete saaga ikka veel lahendamata. Üks, mis on selle puhul aga kindel: Gravity 120st töötajast 70 teenivad nüüd oluliselt rohkem kui varem. Kas see oli aga puhas altruism või hoopis kalliks maksma minna tõotav kohtuasi, mis palgakõrgenduse kaasa tõi, on siiani selguseta.